Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji jahkemuitalus 2024 – Sámediggelága ođasmahttima galgá gearggahit farggamusat
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji lea almmustahttán jagi 2024 jahkemuitalusas oppalažžan suomagillii ja ruoŧagillii. Anárašgillii, nuortalašgillii ja davvisámegillii lea jorgaluvvon vulobealde gávdnojeaddji oassi, mii guoská erenoamážit sápmelaččaid ovttaveardásašvuođa ovddideapmái ja vuoigatvuođaid ollašuvvamii.
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji lei gullan láhkái sámediggelága ođasmahttimis riikkabeivviid bargoeallin- ja dásseárvo- sihke eanan- ja meahccedoallováljagottiin álgojagi 2024. Cealkámušainis áittardeaddji deattuhii sámediggelága ođasmahttima dehálašvuođa. Fámus orru láhka lea leamaš sámedikki válgalogahallama dahkama ektui problemáhtalaš álggu rájes ja molsašuddi geavadagat válgalogahallamii merkema kritearain leat dahkan dili erenoamáš moivvasin. ON:id olmmošvuoigatvuođakomitea ja nállevealahankomitea leat geahččan, ahte alimus hálddahusrievtti 2011 váldán nu gohčoduvvon oppalašguorahallanlinjá rihkku eamiálbmoga vuoigatvuođaid. Nu guhká, go láhka lea divokeahttá, Suopma joatká eamiálbmot sápmelaččaid vuoigatvuođaid loavkideami.
Alimus hálddahusriekti mearridii, ahte sámedikki jagi 2023 válggaid galggai ordnet ođđasit. Alimus hálddahusriekti geahčai, ahte jagi 2023 válggat ledje doaimmahuvvon lágavuostásaččat dan sivas, ahte válgalogahallamis ledje guđđojuvvon eret 65 olbmo, geaid livččii galgan alimus hálddahusrievtti mearrádusaid mielde dasa merket. Dát olbmot eai sáhttán oassálastit sámedikki válggaide. Riikkabeaivvit gaskkalduhtii sámediggelága gieđahallama válggaid ođđasitordnema áigái. Jagi 2024 válggain eai boahtán stuorra nuppástusat sámedikki lahtuide. Ráđđehusa evttohusas sámediggelága ođasmahttimii lea ain sámedikki nana eanetlogu doarjja.
Sámedikki válgalogahallama dahkamii guoskevaš váttisvuođat leat čuovvumuš dál fámus orru lágas ja dan dulkoma eahpelogalašvuođain, mat ON:id olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid gozihanorgánaid mielde loavkidit sápmelaččaid vuoigatvuođaid. Váttisvuođat laktásit erenoamážit válgalogahallamii merkema nu gohčoduvvon lappivearrokriterii. Dan mielde olbmo galgá geahččat sápmelažžan, juos son ieš identifisere iežas sápmelažžan ja lea dakkár olbmo maŋisboahtti, guhte lea merkejuvvon duottar-, meahcce- dahje guollelappalažžan eana-, vearroguoddin- dahje heaggagirjjis. Dát vearrologahallamat muitalit historjjálaš olbmuid ealáhusas, eai sin sápmelašvuođas. Váikko váldooassi lappivearu máksiin leat leamaš čearddalaš sápmelaččat, joavkkus leat maiddái suopmelaš ođđaássit. Lassin vejolaččat badjel logi sohkabuolvva duohken gávdnojeaddji máttarvánhema sápmelašvuohta ii leat dáhkádus das, ahte dál sámediggái dáinna ákkain ohcci olmmoš livččii seailluhan oktavuođa sámegillii dahje kultuvrii. Dáid sivaid geažil ovttaveardásašvuođaáittardeaddji geahččá, ahte lappivearrokriteara eretsihkkun sámedikki válgalogahallamii merkema objektiivvalaš kritearain lea ákkastallon iige dat leat vealaheaddji.
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji deattuha ain, ahte suopmelaš servvodat ii oaččo guhkidit gaikkodeaddji ságastallama sápmelašvuođas ja eamiálbmotvuoigatvuođain. Ráđđehusa evttohussii lea viiddis doarjja sámedikkis ja sápmelaš siviilaservvodagas, vaikko lunddolaččat leat kritihkalaš oainnutge. Čuovvovaš sámedikki válggat lágiduvvojit 2027. Láhkaođasmahttima ádjáneapmi dagaha dan, ahte válgalogahallamii ohcaluvvamii ođasmahtton kritearaid mielde ja váidinprosessii ii báze dasa dárbbašuvvon áigi. Lága ođasmahtekeahttá guođđin fas joatkkašii ON:id komiteaid gávnnahan olmmošvuoigatvuođaloavkideami ja bijašii gažaldatvuložin Suoma čatnaseami olmmošvuoigatvuođaid ollašuvvama ovddideapmái.
17.06.2025