Oovtviärdásâšvuođâváldálii ciälkkámuš sämitiggelaavâ nubástus valmâštâllâm toimâkode smiettâmušâst

Oovtviärdásâšvuođâváldálii kijttá máhđulâšvuođâst celkkiđ sämitiggelaavâ nubástus valmâštâllâm toimâkode smiettâmušâst.

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ana iävtuttum sämitiggelaavâ uđâsmittem tehálâš lävkkin algâaalmug sämmilij vuoigâdvuođâi pyereeb olášumán Suomâst. Sehe Euroop rääđi já Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi kocceemorgaaneh láá Suomân kyeskee avžuuttâsâinis váldám oovdân kiärdoht táárbu algâaalmug sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já ovtviärdásâšvuođâ oovdedmân. Váldálâš kiäččá, ete iävtuttum lahâiävtuttâs ovdedičij tai mittomeerij olášume. Lahâiävtuttâs nannee algâaalmug sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee aašijn. Laavâ nubástusâiguin västiduvvoo meiddei OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea ton 2019 adelem miärádâsâin oovdân pyehtim olmoošvuoigâdvuotâluávkkámáid sämitige valjâluvâttâlmân merkkimân kyeskee aašijn. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš kiäččá, ete laahân iävtuttum vatâmušah olgoštem kiäldusist sehe almolávt ete eromâšávt valjâluvâttâlmân merkkim ohtâvuođâst ovdediččii algâaalmug sämmiláid kullee ulmui vuoigâdvuođâi olášume.

1 loho Almoliih njuolgâdusah (eereeb 3 §)

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ana tehálâžžân, ete sämitiggeest adelum laavâ nubástusâiguin puáhtá nanodiđ algâaalmug sämmilij vuáđulaahân já Suomâ kenigittee almugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâsopâmuššáid vuáđuduvvee jiešmeridemvuoigâdvuođâ já jiešhaldâšem. Iävtuttum nubástusah laavâ 1 §:n čielgâsmiteh laavâ ulme. 2 § tärkkilistem “pijssájeijee” resursijn addel tááláá nanosub vuáđu Sämitige toimáid.

3 § Vuoigâdvuotâ merkkejuđ valjâluvâttâlmân

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ana tehálâžžân, ete laavâ 3 § paječaalâ nubástuttoo identiteetân čujotteijee “sämmiliist” västidiđ ceehi tuođâlii ulme adai vuoigâdvuođâ merkkejuđ valjâluvâttâlmân. Váldálâš kiäččá, ete iävtuttum 3 § miäldásâš miäruštâllâm valjâvuoigâdittum ulmuin luhostuvá ovtâstittiđ subjektivlii jiešidentifikaatio vatâmuš objektivlâš kielân já nálášumán vuáđuduvvee kriteráid. Kielâkriiteer ulâttem oovtâ suhâpuolvâ ovdebáá olgoláá ohtâlist miäruštâllâm Tave-eennâmlijn sämisopâmuššáin sehe Ruotâst já Taažâst aanoost leijee njuolgâdusâiguin. 

Iävtuttâshammiittâsâst valjâluvâttâlmân piäsu kriterijn lii meddâlistum tááláá laavâ 3 § nubbe uási adai nk. lappalâšvuáđustâs. Tááláá laavâst ohtân sämmilâšvuođâ objektivlâš vuáđustâssân lii meiddei tot, ete olmooš lii “taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kii lii merkkejum tuodâr-, vyevdi- tâi kyelilappalâžžân eennâm-, viärukyeddim- tâi jieggâkirjeest”. Celkkimnáál leijee toimâkode smiettâmušâst páhuduvvoo, ete áášánkullee historjálâš registermerkkim čuujoot iäláttâssân ige tot lah táhádâs registerân merkkejum ulmuu sämmilâšvuođâst. Lappalâšvuáđustâs meddâlistmân čujottum kriitiik vuáđuduvá stuorrâ uásild uánoid sämmilij päikkikuávlu eennâmvuoigâdvuođâi pirrâ. Historjálijn registerijn puáhtá máhđulávt leđe puátteevuođâst vaiguttâs eennâm oomâstmân já kevttimân lahtojeijee koččâmušâin, mutâ sämitige valjâluvâttâllâmmerkkimist ij lah ohtâvuotâ tááláš tâi puátteš koččâmuššáid ohtâgâs eennâmoomâstmân tâi kevttimân. Sämitigge väljejuvvoo olášuttiđ kielân já kulttuurân lahtojeijee jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Taan tiet lii kuávdášlâš, ete valjâluvâttâlmist leijee ulmuin lii ellee ohtâvuotâ sämikieláid já kulttuurân. Madârvanhim historjálâš registermerkkim ij lah táhádâs taan ohtâvuođâst. Taan tiet váldálâš ana laavâ 3 § nube uási meddâlistem agâstâllummin.

2 loho Sämitige pargoh (5-8 §)

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ana sämitige pargoid já meriruuđâi jyehimân lahtojeijee njuolgâdusâi tärkkilistem positiivlâžžân. Ton uásild, ko sämitiigán puáttiđ ovdâmerkkân išeruuđâi kevttim kocemân lahtojeijee uđđâ tâi ovdebáá vijđásub pargoh, kalga huolâttiđ pijssájeijee resursijn tai pargoi hoittámân.

9 § Ohtsâštoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ sehe 9 b § Monâttâllâm ohtsâštoimâmist já ráđádâlmijn

Oovtviärdásâšvuođâváldálii mield lii tehálâš, ete sämmilij jiešhaldâšemprinsiip miäldásávt virgeomâhái já eres almolijd haldâttâhpargo tipšoi ráđádâllâm- já ohtsâštoimâmkenigâsvuotâ nanoduvvoo já čielgâsmittoo. Iävtuttum hammimist nanoduvvoo nk. FPIC-prinsiip adai algâaalmugijn kalga finniđ tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš (“free, prior and informed consent”) aašijn, moh vaigutteh algâaalmug sämmilij vuoigâdvuođáid. Čovgâ päikkikuávlun raijâšum toimâvääldi lekkâm ráđádâllâmkenigâsvuođâst lii meiddei agâstâllum, huámmášdijn päikkikuávlu ulguubeln ässee sämmilij, eromâšávt sämipárnái já -nuorâi, stuorrâ mere.

Ohtsâštoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuotân kyeskee monâttâllâmravvui pyehtim lahâtáásán lii váldálii mield meiddei positiivlâš uđâsmittem. 9 b § hammim västid riehtiministeriö ohtsâšpargoost sämitiggijn rähtim ráđádâllâmkenigâsvuotân kyeskee muštos siskáldâs. 

9 a § Sämmilij vuoigâdvuođâi huámášem virgeomâhái já eres almolijd haldâttâhpargoid tipšoi tooimâin

Uđđâ sämmilij vuoigâdvuođâi huámmášmân kyeskee cekki čielgâsmit vuáđulaavâ 22 § miäldásij virgeomâhâškenigâsvuođâi siskáldâs koskâvuođâst algâaalmug sämmilij vuoigâdvuođáid. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ana iävtuttum njuolgâdus kyedittitten.

4 loho Sämitige vaaljah

20 §  Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ana tehálâžžân nubástus, moin visásmittoo kuávlulii ovdâsteijeevuođâ lasseen meiddei sierâ sämikielâi ovdâstem vaaljâlävdikoddeest.

             
Oovtviärdásâšvuođâváldálâš    Kristina Stenman
             
Pajetärhisteijee            Matti Jutila