Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ šiõttad raamid alggmeer saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ spraavdõõttmõʹšše Lääʹddjânnmest. Ânnʼjõžlääʹjjest liâ jiânnai vaiggâdvuõđ, nuʹt saǥstõõllâmõõlǥtõõzz ǥu vaal-loǥstõõǥǥ kuõskki šiõttummšest. Lääʹǩǩ âlgg peeiʹvted alggmeer vuõiggâdvuõđid ciʹsttjeei naaʹlin.

Häämas sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem diõtt lij leämmaž vaalmâš juʹn pâʹjjel eeʹjj. Õõutverddsažvuõttväʹlddneǩ ööʹni hämmaz vueiʹvvääʹšš mieʹldd kaʹnntemnallšeʹmmen. Hämmsa, jeäʹrben tõn vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummuž kuõskki šiõttõõllmõʹšše õhttneeʹl liâ peäggtum näggtõõzz čårstummšest. Hämmsest sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttem diõtt eʹtǩǩummšen åårrai muttâz vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummuž kriteeʹrin jiâ leäkku õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩ aʹrvvõõzz mieʹldd čårsteei.

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõõǥǥ kuõskki tuʹmmstõõǥǥin ij ni ǩeän õõlǥ ââʹnned ǩeâhssõs naaʹlin čårstemvuâđast ǩiõččeeʹl

Õõutverddsažvuõttlääʹjj mieʹldd čårstummuž lij vuõiǥâs, jõs oummu ââʹnet ǩeâhssõs naaʹlin mõõn-ne čårstemvuâđ nuäjja. Täk ǩiõlddum čårstemvuâđ liâ ouddmiârkkân alggpuättmõš da ǩiõll. Tõid vueiʹtet suåvlded še uuʹccbõs joouki uuʹccbõs jooukid, mâta ouddmiârkkân aanarsäʹmmlaid leʹbe nuõrttsäʹmmlaid.

Vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummša õhttneeʹl liâ peäggtum naggtõõzz, što jeäʹrben aanarsäʹmmlaid čårsteʹčeš. Veiddsõs tuʹtǩǩummuš, koʹst ǩiõttʼtõʹlleš ââʹlmõs vaaldšemvuõiggsa (KHO) tuejjuum läittmõõžžid jiâ kuuitâǥ kaunnâm čuäjtõõzzid täʹst. KHO lij tuʹlǩǩääm ooʒʒi maaddârpuärrsin peäggtum čuäjtõõzz jeeʹres nalla mâta vaal-luʹvddkåʹdd leʹbe âânnam tuʹmmstõõǥǥ vuâđđan ”obbtuʹmmjõõzz”, koʹst ooumaž lij mieʹrruum lââʹzztemnalla vaal-loǥstõʹǩǩe, håʹt-i KHO mieʹldd ij ni õhtt vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummuž objektiivlaž kriteeʹrin ij nuʹt-aa teâuddjam. KHO ij leäkku priimm’min läittmõõžžin ǩiõččâm, što läittjid leʹčči čårstum.

Lappipiiđkriteeʹr jaukkummuš ij leäkku čårsteei

Šuurmõs kritiikk sääʹmteʹǧǧlääʹjj muuttâshämmsa tillʼlââvv tõõzz, što objektiivlaž kriteeʹrin vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummša leät jaukkeʹmmen nuʹt koččum lappipiiđkriteeʹr. Ânnʼjõž lääʹjjest oudldõssân vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummša lij subjektiivliʹžžen õõlǥtõssân tõt, što ooumaž âânn jiijjâs säʹmmliʹžžen. Lââʹssen koon-ne kooumâst objektiivlaž kriteeʹrin âlgg teâuddjed. Täk liâ:

1) što son jiõčč leʹbe aainâs õhtt suu puärrsin leʹbe maaddârpuärrsin lij mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân; leʹbe

2) što son lij nåkam oummu kåårmlač, kååʹtt lij mieʹrǩǩuuum vuäʹrjjel-, meäʹcc- leʹbe kueʹllšiiʹllilappliʹžžen mädd-, piiđkueʹddem- leʹbe jiõggǩeeʹrjest; leʹbe

3) što aainâs õhtt suu puärrsin lij mieʹrǩǩuum leʹbe leʹčči vuõiʹttum mieʹrǩǩeed jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩen sääʹm parlameeʹnt leʹbe sääʹmteeʹǧǧ vaalin.

Hämmsest objektiivlaž kriteeʹrin leät jaukkeʹmmen nuuʹbb pääiʹǩ leʹbe lappipiiđkriteeʹr.

Lääʹjj muttâz mâŋŋa ođđ objektiivlaž kriteeʹrid âlgg suåvlded seämmanalla pukid vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒõõttjid. Ođđ kriteeʹr ij leäkku vuõiʹǧǧest čårsteei, ǥu tõt ij vuõiggââʹtt ââʹnned ni koon sääʹmjoouk pannmiõttâl naaʹlin. Ääʹšš vueiʹtet ärvvtõõllâd še pannvuõiǥâs čårstummuž ǩiõččâmvueʹjjest.

Õõutverddsažvuõttlääʹjj mieʹldd čårstummuž lij pannvuõiǥâs, jõs tõnnalla neutraal šiõttõs leʹbe vueʹǩǩ šiõttad oummuid ǩeâhssõs sâjja ǩiõlddum čårstemvuâđ nuäjja krååʹma, što tääzz käunnʼje vuõiggâʹttemvuâđ.

Lappipiiđkriteeʹr jaukkeem kuâskk oummuid, ǩeäk jiâ tiiud ǩiõllkriteeʹr. Ǥu ǩiõllkriteeʹr leät hämmsest šuuʹreʹmmen õõutin puõlvvõõǥǥin, muuttâs kuaskk âʹte oummuid, ǩeäi maaddârpuärrsin ij neellj õõuʹdab puõlvvõõǥǥâst leäkku ooumaž, kååʹtt lij mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân

Sääʹmteeʹǧǧ tuâjj lij spraavâd alggmeer saaʹmi ǩiõlle da kulttuuʹre õhttneei jiõččvaaldâšm. Tän diõtt lij kõskksaž, što vaal-loǥstõõǥǥâst åårrai oummuin lij ǩiiddâs õhttvuõtt sääʹmǩiõʹlle da sääʹmkulttuuʹre koin-ne tõin määŋgain ååʹblǩin. Vueiʹtlvânji mäʹrddnalla kookksaž maaddârpuärraz staattus lappi piiđ mahssjen ij leäkku tuõđštummuš täʹst.

Piiđrekister ij leäkku rekister etnlažvuõđâst leʹbe ǩiõlâst pâi oummu jieʹllemvueʹjjin. Historiatuʹtǩǩummuš lij čuäjtam, što puk lappipiiđ maauʹsi jiâ leäkku säʹmmla. Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõõǥǥ objektiivlaž kriteeʹren ij vueiʹt leeʹd piiđloǥstõk, koozz mieʹrǩǩuum oummu säʹmmlažvuõđâst ij leäkku snäätnaivuõtt.

Läʹddlâʹsttempolitiikk lij historiallaš vieʹrrvuõtt, kååʹtt lij kuõskktam määŋgaid sääʹmsooǥǥid da tõn vaaiktõõzz kuâsttje veâl ooudâs. Lappipiiđkriteeʹr ij kuuitâǥ leäkku räʹtǩǩummuš historiallaš vieʹrrvuõʹtte, ǥu tõt ij leäkku ni tuõđštummuš loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩuum oummu õhttvuõđâst sääʹmǩiõʹlle da kulttuuʹre suu kookksa kåårmlaač kulttuurâst mainsteǩani.

Čårstummuž ǩiõld da lääʹǩǩstaan

Lääʹǩǩhämmsest vueiʹtlvažvuõđid läittad vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummuž kuõskki tuʹmmstõõǥǥâst ââʹlmõs vaaldšemvuõiggsa (KHO) ǩeeʹʒʒeet nuʹt, što KHO vuäitt ärvvtõõllâd tåʹlǩ tõn, lij-a vaal-loǥstõõǥǥ åålǥbeäʹlnn kuâđđmõõžžâst tuejjuum tuʹmmstõk leämmaž čårsteei leʹbe väʹldd. Tät lij vääžnai lääʹǩǩstaanvueʹǩǩ vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒõõttjid. Lääʹdd suudišttâm rool rajjummuš oudd stään še alggmeer vuõiggâdvuõđ meäʹrtõõllâd jiõčč jiijjâs jouʹǩǩe kuullmõõžžâst. KHO ij vueiʹt teänab suåvlded ”obbtuʹmmjõõzz” naaʹlin, koon še ooumažvuõiggâdvuõttkomitea ǥu rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõlli komitea liâ tuõttâm meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži vuâsttsiʹžžen.

Hämmsest sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttem diõtt eʹtǩǩummšen åårrai muttâz vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummuž kriteeʹrin jiâ leäkku õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩ aʹrvvõõzz mieʹldd čårsteei. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij alggmeer saaʹmi ǩiõlle da kulttuuʹre õhttneei jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ čõõđtummuš. Tän diõtt vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩeemvuâlain âlgg vueiʹtted kaiʹbbjed čuäjtõõzz nâânas õhttvuõđâst sääʹmǩiõʹlle da kulttuuʹre. Maaddârpuärraz mieʹrǩǩummuš lappi piiđ mahssjen piiđloǥstõʹǩǩe vueiʹtlvânji pâʹjjel 200 eeʹǩǩed mââiårra ij leäkku näkäm tuõđštummuš.

Sääʹmteeʹǧǧ liâ kõskksaž alggmeer saaʹmi ǩiõlʼlaž da kulttuursaž jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ čõõđ viikki. Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ âlgg oođeed veâl tän vaalpooddâst nuʹt, što sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtte juätkast viikkâd čõõđ tän tuâj ääiʹjbu pueʹrben.

Kristina Stenman & Matti Jutila